Tuesday, December 2, 2008

tõlge

Ei ema ega isa pole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõtesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis põrguma äri nad seal ajavad? Miks on Marten selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast. Millesse nad küll ennast mässinud on? Mis tüüpidega see äri neil küll käib nagu, et nüüd nende elu ohus on? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab kõhus kõik keerama. Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegiga aru pidama, mõne täiskasvanuga kes ehk sedasorti juttu rohkem teab. Aga kellega? Villem on kaugel, Võsul ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida nagu täiesti ette arvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada et tema türe sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?