tõlge

Ei ema ega isa pole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõtesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis põrguma äri nad seal ajavad? Miks on Marten selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast. Millesse nad küll ennast mässinud on? Mis tüüpidega see äri neil küll käib nagu, et nüüd nende elu ohus on? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab kõhus kõik keerama. Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegiga aru pidama, mõne täiskasvanuga kes ehk sedasorti juttu rohkem teab. Aga kellega? Villem on kaugel, Võsul ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida nagu täiesti ette arvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada et tema türe sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?

Noorsoojuttuke

Järgnev jutt põhineb Hr. Pallo märksõnaskeemile.

On aasta 2008, õhk on külm kuigi suvi on juba kuu aega kestnud. Mari istub pingil ja naerab millegi üle. Tema juure tõttab Lars ning hüüab: "HHHEEIIIIII!" Mari taipab kohe, et see on ju ta hea semu Larš. Larš istub Mari kõrvale ning pärib mille üle Mari nii rõõmus on. Mari pahvatab taasko9rd naerma ning ei vasta Laršile. Peagi potsatab nende juurde ka tsipake purjus Carl. Nad olid just saabunud Shanghaisse ning otsivad peatumispaika. Nad sattuvad keskmisesse hotelli taolisesse hoonesse. Seal saavad nad ingliskeele abil endale 2 tuba võtta. Carls und Larš jagavad tuba ning Mari saab endale teise toa. Poisid haarasid juba õlude järgi ja rüüpasid suuri lonkse. Anu ise läks ennast pesema. Hiljem õhtul läksid nad linna peale. Esimesena sattusid nad haisvasse ööklubisse. Sealt nad, aga jooksid kiiresti ära. Järgmine ööklubi oli juba parem, sinna nad jäid juba kellakaheni. Vahepeal hakkasid poisid lusikate üle vaidlema nig sattusid kaklusesse. Neid lahutama kutsuti politsei. Kõik kolm viidi arestimajja, sealt said nad, aga minema juhul kui nad viivad ühe kollaste kaantega toimiku teise politsei jaama. Nad suundusid teise politsei jaama kiiresti, kuid järsku hakkavad mendid neid taga ajama ning tulistama. Nad jooksid. Poole tunni pärast on nad põgenenud ning leidnud turvalise koha ja nad mütlevad mida nüüd edasi teha. Nad otsustasid, et hääletavad koju ning jätavad kaustiku sinna. Nad hääletasid läbi Mongoli ning Venemaa Eestisse kust kõik läksid edasi oma teed pidi ja nad ei näinud üksteist enam kunagi.

Tšillima - raha kulutades aega veetma
Hängima - raha kulutamata aega veetma
Cool - lahe
Look - riietus ja väljanägemine
Trend - mood
Image - iseloom ja väljanägemine

Ma suhtun neisse hästi, ning aeg-ajalt kasutan münda ka ise.

Anders Jacobsson ja Sören Olsson - "Tubli, Sune!"
Anna-Leena Härkönen - "Akvaariumiarmastus"
Alison Prince - "Apelsin ja mõrv"
Christian Kracht - "1979"
Christine Nöstlinger - "Ah sa pagan!"
Egon Ilisson - "Isased"
Eva Carvani - "Merekarbimaailm"
Gilbert Adair - "Alice läbi nõelasilma"
Ingvar Luhaäär - "Artur"
Jaan Rannap - "Aga Shivka saab aru"
Jean Webster - "Pikakoivaline Isa"
Jostein Gaarder - "Apelsinitüdruk"
Judith Parker - "Armas marakratt"
Jules Verne - "20000 ljööd vee all"
Kate Emburg - "Armastuse keel"
Lemony Snicket - "Ahastav algus"
Lemony Snicket - "Avar aken"
Louis Sachar - "Augud"
Lucy Maud Montgomery - "Avonle Lea"
Sandy Jones - "Armunarr

luuletus sõbrast

See luuletus ei põhine ühelgi päriselt eksisteerival isikul.

Mul sõbraks üks karvane ämblik,
kergesti läeb ta närvi,
juuksed on huvitvalt hallid
Suvel mängib üksi palli.

Me alati hoiame kokku,
aeg-ajalt räägib naljakat ropppust,
midagi tarka ütleb lause lõppu,
Selline on me sõprus.

Kannab alati uhkelt oma sandaale,
Tirib kaasa mind maale,
plädistab meres,
jookseb rõõmsalt postiljonile ütlema tere.

Koolis näeb alati vaeva,
Tema kodusttööd saame kaeda,
jätame kingitusi talle aeda,
Tema jaoks leiame alati aega.

Perno Postimees ehk Näddalileht, esinumber ilmus 05. juunil 1857, pannes aluse eesti perioodikale.


Mina, Perno Postimees, Kuulutama olen vahvas, Kõik, mis sünnib ilma sees, Annan sulle teada heaks, Et ka sinu rahvas teaks, Kuidas kõik maailma maad, Elavad ja teevad.

Avalikud kuulutused, Riigi käsud, teadused, Sündind asjad, mälestused Ja kõik teised teadused, Sündigu siin, ehk teises riigis Saab siin leida nende liigis, Mis see kiri teada annab, Iga mehe kätte kannab.